Millest vaktsiinid koosnevad

Robert Laursoo
farmaatsiamagister (MSc)

Sellest Twitteri postitusest ajendatult tegin kiire väljavõtte dr Kuulo Kutsari raamatu “Vaktsiinid ja vaktsineerimine: vaktsineerija käsiraamat” (2. trükk, 2014, toimetaja dr Marje Oona) peatükist 1.5 “Vaktsiinide koostis”. Kindlasti soovitan raamatut ennast ka lähemalt vaadata 🙂

Vaktsiinide koostisse kuuluvad:

Antigeenid

Antigeenid on vaktsiini valmistamiseks valitud ja kahjutustamise eesmärgil töödeldud haigustekitajad või nende osad. Organismi immuunsüsteem käsitleb antigeeni kui „võõrkeha“, mis tuleb kahjutuks teha. Sel eesmärgil käivitub immuunvastus.

Stabilisaatorid

Stabilisaatorid on keemilised ühendid, mida lisatakse vaktsiinile selle stabiilsuse ja säilimise tagamise eesmärgil. Stabilisaator vähendab vaktsiini tundlikkust temperatuuri mõjule ning reguleerib selle happe-leelise tasakaalu. Ilma stabilisaatorita võib vaktsiini koostisse kuuluv antigeen kaotada oma stabiilsuse ja näiteks nõrgestatud elusvaktsiiniviirus taastada oma nakatamisvõime ning bakteri-vaktsiin hüdrolüüsuda.

Stabiliseerivate ühenditena lisatakse vaktsiinidele MgCl2, MgSO4, laktoos-sorbitooli või sorbitool-želatiini. Näiteks MgSO4 on stabilisaatoriks tuberkuloosi BCG vaktsiinis, sorbitooli sisaldavad leetrite-punetiste-mumpsi, tuulerõugete Varilrix ja rotaviiruse vaktsiinid ning želatiini tuulerõugete Varivax ja vöötohatise vaktsiinid.

Adjuvandid

Adjuvandid on keemilised ühendid, mida lisatakse vaktsiinile selle antigeense efektiivsuse ehk antikehade moodustamise stimuleerimise, immuunvastuse kiirendamise ja pikendamise eesmärgil. Sel eesmärgil lisatakse adjuvante eeskätt inaktiveeritud, allühik- ja sünteetilistele vaktsiinidele. Adjuvante on mitusada, nende ühisomaduseks on immuunvastuse tugevdamine. Enamkasutatud adjuvandid on alumiiniumi soolad Al(OH)3 ja Al2(PO4)3 .

Adjuvante on vaktsiinidele lisatud nende loomise alguspäevadest alates. Adjuvandid on ohutud ja efektiivsed vaktsiini koostisosad, mille kasutamise eesmärgid on järgmised:

  1. suurendavad vaktsiini immunogeensust;
  2. suurendavad vaktsiini-antigeeni võimalust kontakteeruda dendriitrakkudega;
  3. kiirendavad immuunvastuse kujunemist;
  4. indutseerivad limaskesta lokaalse immuunvastuse kujunemist;
  5. pikendavad antikehade eluvõimet ja parandavad nende neutraliseerivaid omadusi;
  6. käivitavad tsütotoksiliste T-rakkude talitluse;
  7. parandavad immuunvastuse kujunemist vaktsineerimisele halvasti reageerivatel inimestel;
  8. vähendavad immuunvastuse esilekutsumiseks vajaliku antigeeni ehk vaktsiiniviiruse või vaktsiini-bakteri hulka.

Adjuvantide kasutamine eeskätt inaktiveeritud vaktsiinides on vajalik nende immunogeensuse suurendamiseks. Inaktiveeritud vaktsiinide adjuvandid on kahesugused:

a) adjuvandid, mis pikendavad vaktsiiniviiruse või -bakteri püsimist süstekohal eesmärgiga hõlmata võimalikult suur hulk dendriitrakke immuunvastuse kujundamisse;
b) adjuvandid, mis saadavad täiendavaid aktiveerivaid signaale dendriitrakkudele ja monotsüütidele.

Säilitusained

Säilitusained on keemilised ühendid, mida lisatakse mitmedoosilistesse vaktsiiniviaalidesse bakteriaalse ja seensaastumise vältimiseks. Tuntuimad säilitusained on tiomersaal, formaldehüüd ja fenoksüetanool.

Tiomersaal on keemiliselt etüülelavhõbe, mida on vaktsiinides kasutatud säilitusainena 1930. aastatest alates. Tänapäeval on tiomersaalist peaaegu loobutud ning erandina on ta säilitusainena kasutusel ainult täiskasvanutel kasutatavates difteeria-teetanuse vaktsiini mitmedoosilistes viaalides, näiteks Imovax dT Adult viaalides.

Tiomersaal on:

  1. usaldusväärne ja vaktsiinile lisatud annustes nii lapse kui ka täiskasvanu organismile ohutu;
  2. manustamisjärgselt ei põhjusta üldreaktsioone, kuid võib esile kutsuda lokaalse reaktsiooni (punetuse, turse) süstekohal;
  3. on olnud oma keemilise koostise tõttu avalikkuse mittemõistmise ja väärarusaamade allikaks.

Seetõttu on tiomersaali kasutamine vaktsiinides juba aastaid Maailma Vaktsiiniohutuse Nõunike Komitee pideva järelevalve all. Selle komitee andmetel ei ole viiteid vaktsiinides kasutatava tiomersaali üliväikese hulga toksilisusele organismis, sealhulgas ei mõjuta see väikelapse närvisüsteemi arengut.

Eesti immuniseerimiskava alusel kasutatavad vaktsiinid ei sisalda tiomersaali.

Formaldehüüdi kasutatakse:

a) mõnede vaktsiiniviiruste (näiteks polioviiruse, A- ja B-hepatiidi viirused) inaktiveerimiseks ja bakteritoksiinide kahjutustamiseks (näiteks difteeria ja teetanuse toksiinid);
b) tootmisprotsessi puhastusfaasis eemaldatakse formaldehüüd vaktsiinist peaaegu täielikult, selle jääkhulk on üliväike ja ohutu organismile.

Tootmisprotsessi jääkained

Puhastusfaasis eemaldatakse vaktsiinist peaaegu kõik tootmisprotsessis kasutatud kemikaalid ja valgud. Erandina jääb väga väikestes kogustes alles munavalk ehk ovalbumiin nendesse vaktsiinidesse, mille vaktsiiniviirusi paljundatakse kana fibroblastide koekultuuril või kanaembrüos. Sellisteks vaktsiinideks on puukentsefaliidi, gripi ja MMR-vaktsiinid.

Antibiootikumid

Antibiootikume kasutatakse nende vaktsiinide tootmisprotsessis, mille vaktsiiniviirusi paljundatakse koekultuuridel viimaste bakteriaalse saastumise vältimiseks. Pärast puhastamist võib nendesse vaktsiinidesse jääda alles väga väikeses koguses antibiootikume. Näiteks jääb MMR- ja IPV-vaktsiini ühte annusesse alles 25 μg ehk 0,000025 g neomütsiini.

Allikas: Vaktsiinid ja vaktsineerimine, Kuulo Kutsar, 2014

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.