D vitamiin (kaltsiferool) on rasvlahustuv vitamiin, millel on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. Toiduga saab D-vitamiini väga piiratult, mistõttu arvestatavaks D-vitamiini allikaks on (Eestis vähemasti talvisel ajal) peamiselt toidulisandid (D3-vitamiini preparaadid).
Suurim kogus D-vitamiinist sünteesitakse nahas päikese UVB-kiirguse toimel. Väärtus >75 nmol/l seerumis on D-vitamiini tervislik tase. Kui vereanalüüsi tulemusena selgub, et D-vitamiini tase on madalam, siis võiks võtta igapäevaselt D-vitamiini toidulisandit.
D vitamiini sisaldust toidulisandites märgitakse mikrogrammides (μg) ja IU’des (International Units), viimase vastena kasutatakse eesti keeles ka tähist RÜ ja TÜ.
1 mikrogramm (μg) D vitamiini on võrdne 40 IU ehk RÜ’ga. 10 mikrogrammi D vitamiini on võrdne 400 IU’ga, mis NHS andmetel peaks olema piisav päevane annus enamus inimeste jaoks ehk D vitamiini päevane norm.
D vitamiini annustamine
Vanusespetsiifiliste päevaste soovituslike annuste leidmiseks soovitan vaadata NIH vastavat sisulehte.
Imikutele ja väikelastele
D vitamiini preparaadid imikutele ja väikelastele (0-12 kuud) on saadaval tilkadena. Enamasti on annustamisskeemiks 1 tilk päevas või 5 tilka päevas – sõltuvalt tootjast – mis sisaldab 400 IU D-vitamiini.
1-13 aastastele lastele on soovituslik annus sõltuvalt allikast 600 IU (NIH) või 400-800 IU/p (Kliinikum)
Täiskasvanutele
NHS andmetel on enamus juhtudel täiskasvanule piisav päevane D-vitamiini annus 10 mikrogrammi ehk 400 IU/päevas ning pikaajaliselt ei tohiks ületada päevast annust 4000 IU/p (100 μg/p).
Dr Mart Kull on Tartu Ülikooli Kliinikumi infomaterjalis välja toonud, et tervetel lastel alates 12. eluaastast ning täiskasvanutel on soovitatav päevane D-vitamiini annus 600-800 IU.
Soomlased pakuvad ühe võimaliku aastaringse skeemina 1 μg (40 IU) iga kehakilo kohta, mis peaks tagama piisava D-vitamiini taseme seerumis. 70 kg inimene võiks sellise skeemi järgi võtta 2800 IU/päevas.
Üleannustamine
Suured D-vitamiini kogused (toidulisanditest) on toksilised ja võivad viia kaltsiumi taseme veres on üle normi ja neerupuudulikkuseni. Pikaajaliselt ei tohiks ületada päevast annust 4000 IU (100 μg). (viide)
Vitamiin D toksiline toime võib avalduda toidulisandina suurtes kogustes pikaajalisel manustamisel. Sümptomiteks on lihasnõrkus, kõhulahtisus, polüuuria, kõhuvalu, hüpertensioon. Lastel võib kujuneda kasvupeetus ja luude mineralisatsiooni häired. Väga suurte annuste puhul võib avalduda ka
teratogeenne mõju. (viide)
Maksimaalne ohutu päevane annus pikaaegsel kasutamisel 10 000 IU/päevas (viide).
Kuidas ja millal D vitamiini võtta
D vitamiini puhul ei ole mingeid kindlaid reegleid ega üht õiget viisi kuidas, millal või millega koos seda peaks võtma. Seda vitamiini võib võtta nii nagu sulle kõige paremini sobib.
D vitamiini tase
D-vitamiini taset saab mõõta vereprooviga (veeniverest). Optimaalne tervislik seerumitase on üle 75 nmol/L. Selline tase peaks olema tagatud kogu aasta vältel. Tartu Ülikooli teadlaste uuring aga näitas, et eestlastel esineb D-vitamiini vähesust aastaringselt. (viide)
D vitamiin on sageli vereanalüüside osa ning soovi korral on võimalik näiteks Synlabist seda eraldi analüüsina ise tellida.
D-vitamiini toime
D vitamiini roll inimkehas on väga kenasti kirjeldatud Tartu Ülikooli Kliinikumi lehel.
D-vitamiini vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada ja see toob kaasa väga erinevaid terviseprobleeme.
D vitamiini vähesus võib tingida lisaks luude probleemidele ka (noor)sportlastel madalamat sooritusvõimet.
D vitamiini lisatoimed
D vitamiini puudusel suureneb dementsuse ja Alzheimeri tõve risk (viide).
Alzhemeri tõvega patsientidel pikaajaline D vitamiini kasutamine võib halvendada haiguse kulgu (viide).
Lisalugemine
D vitamiini annustamise kohta leiab eesti keeles usaldusväärse info Tartu Ülikooli Kliinikumi leheküljelt. Samuti leiab kasulikku infot Toitumine.ee lehelt.
Kui on D vitamiini ja tervise kohta suurem huvi, siis inglise keeles soovitan tutvuda järgmiste materjalidega: NHS, NIH, WebMD, Mayo Clinic, FFA.