Südameaspiriiniks nimetatakse madalas doosis (75-150 mg) annustatavat atsetüülsalitsüülhapet. Tegemist on ravimiga, mille näidustuseks on koronaartromboosi profülaktika ja ajuarterite tromboosi profülaktika. Ravimit kasutatakse trombotsüütide kleepumise ja trombi riski vähendamiseks (viide).
Tavapärased südameaspiriini säilitusannused on 75 mg, 100 mg ja 150 mg päevas (viide). Ägedate seisundite puhul kasutatakse suuremaid annuseid. Praeguste teadmiste valguses peaksid üle 70 kilogrammi kaaluvad inimesed võtma 150 milligrammise doosi ja kergemad 75 milligrammi (viide).
Atsetüülsalitsüülhape võib ärritada mao limaskesta tekitades maos ebamugavustunnet, iiveldust, valu. Kõige sagedasem kõrvaltoime on seedetrakti häired (sh seedetrakti veritsus) ja pikenenud veritsusaeg.
Probleem südameaspiriini kasutamisega
Südameaspiriini kasutatakse Eestis võrdlemisi suurtes kogustes. Sageli kasutatakse seda omaalgatuslikult “igaks juhuks” ilma konkreetse meditsiinilise näidustuseta. Sageli räägitakse sellest kui “vere vedeldajast” aga see ei ole kuigi täpne. Enamasti, kui apteegikülastajalt küsida, kas ta teab, miks ta südameaspiriini võtab, mis on selle tegevuse oodatav eesmärk (kasu) või kust ta selle mõtte üldse sai, siis seda ei teata. Osad apteegikülastajad on öelnud, et “ega ma seda kogu aeg ei võta” või “ainult siis kui…” – ehk siis ravimit ei kasutata õigesti.
Sellistel puhkudel tekib küsimus, kas ravimi kasutamisest saadav võimalik kasu (ära hoitud tromboos) on suurem kui ravimi kasutamisest aja jooksul saadud kahju (kõrvaltoimed nagu seedetrakti veritsus).
Südameaspiriini soodus efekt trombootiliste tüsistuste ennetuses ilmneb teatud aastate möödudes, kuid hemorraagilised tüsistused võivad kujuneda juba mõnekuise ravi järel (viide).
Probleemist on kirjutatud ka Eesti Arstis mitmel korral:
- Aspiriin ei ole mõõduka kardiovaskulaarse riskiga patsientidele primaarseks preventsiooniks mõjus (10.2018)
- Aspiriini ei tuleks ordineerida südame-veresoonkonnahaiguste esmaseks ennetuseks (Eesti Arst, 10.2021)
Kas sa peaksid südameaspiriini võtma
Kirjanduse andmeil ei ole ühtset seisukohta madalas doosis aspiriini efektiivsuse kohta südameveresoonkonna häirete ennetuseks väikese riskiga patsientidel (viide).
Aspiriinravi kõrvaltoimena suureneb oht hemorraagiliste tüsistuste tekkeks, eriti vanemaealistel. Keskmiselt suurenes intrakraniaalsete veritsuste arv 31% võrra ja ekstrakraniaalsete veritsuste, eelkõige seedetrakti verejooksude arv 51% võrra. Südameaspiriini kasutamisel tuleb tõsiselt kaaluda saadava kasu ja hemorraagiliste tüsistuste riski seost (viide).
Atsetüülsalitsüülhape ehk aspiriin
Kui olla täpne, siis Aspirin on üks atsetüülsalitsüülhappe (acetylsalicylic acid, lühidalt ASA) kaubanduslikest nimetustest. Tähis “aspiriin”, mis on tuletatud kaubanduslikust nimetusest Aspirin, on muutunud ASA sünonüümiks kuigi toimeaine atsetüülsalitsüülhappe on apteegis saadaval mitme erineva kaubandusliku nimetusega.
Atsetüülsalitsüülhappel ehk aspiriinil on valuvaigistav, palavikku alandav ja põletikuvastane toime. Aspiriini kasutatakse suukaudselt annuses 0,3…1,0 g valu vaigistamiseks ja kergemate palavikuga kulgevate seisundite, nagu külmetuse või gripi korral palaviku alandamiseks ning liiges- ja lihasvalu leevendamiseks.
Atsetüülsalitsüülhapet sisaldavaid ravimeid ei tohi kasutada raseduse esimese ja teise trimestri ajal. Lastel ja teismelistel ei soovitata kasutada palaviku alandamiseks aspiriini, sest tekkida võib harv, kuid raske tüsistus – Reye sündroom, millega kaasneb kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustus.
Loe lisaks: NHS, Mayo Clinic, Harvard, NIH, Update on aspirin…, Eesti Arst